Tere, olen uus siin ja mul on vaja rääkida...

Ma adopteerisin eelmisel laupäeval varjupaigast viiekuuse kassipoja, tal oli vasak esikäpp halvatud. Armusin temasse kohe.

Päev enne tema järele minekut ütles varjupaiga töötaja mulle, et Athena (minu kassi nimi) tundub halvasti ja ta viib ta loomaarsti juurde. Pärastlõunal tuli ta loomaarsti juurest tagasi ja ütles, et arst leidis kõik korras, kuid varjupaiga töötaja oli kahtlev, sest kass ei söö.

Läksime siis nagu plaanitud laupäeval tema järele, armas kassike! Kodule jõudes oli ta süles ja tahtis kaisutusi... Õhtul enne magamaminekut oksendas ta, tema okses oli õhtul antud �kotid ja valged punktikesed nagu ussid, ma ei üllatunud, kuna ta oli hiljuti ussirohtu saanud.

Järgmisel päeval, pühapäeval, ta enam ei söönud ja oksendas ööl vastu esmaspäeva korra ning tal oli ka kõhulahtisus. Otsustasin esmaspäeva hommikul kohe loomaarsti juurde minna. Helistasin ja sain aja kell 17:00, kuid võisin varem minna, kui olukord halveneb. Ta oksendas uuesti ja oli nõrk, hoidsin teda oma käes ja mähkisin pleedi, sest tal paistis külm olevat. Kui ta siis uuesti oksendas, läksin kohe kiirabisse.

Loomaarst kontrollis teda, Athena oli dehüdreerunud, alajahtunud ja tal oli kõrva kärntõbi! Loomaarst oli šokeeritud, sest varjupaiga arst oli kirjutanud "väga hea" kõrva kontrolli kohta, kuigi ilmselt ei vaadanudki neid... Ta võeti haiglas vastu, pandi tilgutusse, sai põletikuvastaseid ja oksendamisvastaseid ravimeid ning pandi soojenduslambi alla. Helistasin teisipäeva hommikul kell 8, Athena oli veel oksendanud. Kell 13 helistas veterinaar uuesti, ütles, et kassi palavik oli tõusnud ja ta oli täiesti kurnatud, ning ta kavatseb teha panleukopeenia testi (haigus, millest ma midagi ei teadnud). Athena test osutus positiivseks ja kuna ta oli juba väga kõhn, kutsuti mind otsuse langetamiseks sinna: eutanaasia või antibiootikumide kasutamine, kui paranemislootusi on vaid 2%. Palusin anda talle antibiootikume, olin temaga juba tugevalt seotud ja soovisin teha kõik, et ta päästa ja kinkida talle vääriline elu. Kolmapäeval, kui helistasin loomaarstile, öeldi mulle, et Athena seisund paraneb, kuid ta peab sööma hakkama, sondi siiski paigaldada ei saa, kuna tema seedesüsteem on oksendamisest ärritunud.

Veterinaar palus mul tulla proovida teda sööma panna, ta tundis soovi süüa, kuid tundis ka vastikust... Pärast poolteist tundi tema kõrval olemist, et teda rahustada, läksin koju rasket südamega, tundes, et ta ei ela ööd üle... Öö läbi ei saanud ma magada, just nagu hetkest, kui ta haigeks jäi... Eile, neljapäeval, vaatasin tööl olles telefoni, olin oma juhendajat hoiatanud, et võin sealt lahkuda, kui mu kassike vajab mind. Leidsin kaks vastamata kõnet loomaarstilt, helistasin tagasi ja paluti kohale tulla, Athena on päeva jooksul lahkumas.

Lahkusin töökohalt pisarates ja paanikas, mul oli 30 minutit sõita loomaarsti juurde. Kohale jõudes saatis assistent mind Athena juurde ja avastas samal ajal minuga, et ta oli just lahkunud... See, et ma ei jõudnud õigeks ajaks kohale ja ei saanud talle veel kord näidata, et olen seal ja armastan teda alati, teeb mind haigeks... Kardan, et ta lahkus tundega, et jätsin ta maha. :'(

Ma ei suutnud isegi täna tööle minna, mu lein on nii suur ja ka mu vend, kes on sõjaväelane, suundub täna Iraaki...

Mul on mõned küsimused...:

- Kas arvate, et ta reinkarneerub ja saab mu järgmiseks kassipojaks?

- Kas peaksin nüüd vältima varjupaigast adopteerimist, kuna sealt võetuna on kassid sageli nõrgad?

- Kust saaksin adopteerida teise puudega kassipoja, et talle austust avaldada?

- Kui kaua püsib panleukopeenia viirus korteris elujõunis? Olen juba põrandad valgendi ja 60°C veega desinfitseeriva pesuvahendiga puhastanud.

- Kuidas selle valusa kaotusega toime tulla?

Meie teine kass, Nina Ricci, kes saab peagi kuuekuuseks, ei ole veel vaktsineeritud, kuna soovisime teha kõik korraga: vaktsineerimine, identifitseerimine ja steriliseerimine, kuid hetkel on temaga kõik korras...

Olen väga pahane varjupaiga loomaarsti peale, kes oleks pidanud märkama, et asi on tõsiseks läinud... Varjupaik on väga kahetsusväärne, et see meiega juhtus, kuid see ei too tagasi meie Athenat, kuigi usun nende headus... nad kavatsevad loomaarstile noomituse teha...

Vabandust pika kirja pärast ja tänan teid ette vastuste eest.

Manon.

tere, proua

1 ma ei usu, et see on reinkarnatsioon

2 mul on kaks varjupaigast pärit looma ja probleeme pole

3 see on hea mõte

4 osta veel üks kassipoeg

Céline